Külakoolist

Õppetöö toimus klassiruumis, kus olid pikad lauad ja pingid. Seda ruumi kasutasid ka nn. öölapsed magamiseks. Kotikambrist toodi õlgedega täidetud kotid ja asetati laudadele. Selle tegevuse juures toimus alati ka kärarikas padjasõda. Hommikul viidi kotid jälle kotikambrisse. Kooli kööki kasutasid nii õpetajad kui ka koolis ööbivad koolilapsed.

Hanikase külakool oli kolmeklassiline. Peamist rõhku pandi usuõpetusele. Neli korda aastas käis" inspekteerimas" kirikuõpetaja, tema juurde toodi ka järgmisel aastal koolitulevad lapsed. Kirikuõpetaja küsis nende käest katekismust ja lasi lugeda aabitsast.

Distsipliin koolis oli range. Klassis tahvli taga oli pikk vits. Kui keegi rikkus korda, võttis õpetaja vitsa ja karistas korrarikkujat. Vits oli nii pikk, et õpetaja ulatas sellega lööma poole klassini. Ei möödunud päevagi karistuseta. Vitsa uuendati igal nädalal.

Kui keegi sai hakkama suurema korrarikkumisega toodi kuurist kooli koridori peksupink. Karistatav pidi laskuma kõhuli pingile, selja paljaks võtma ja lapsevanem , kelle laps oli karistamiseks välja kutsutud, peksis last. Kaasõpilased olid hirmunud pealtvaatajad. Harva oli kokkulepe, et peksis õpetaja.

Ministeeriumikoolist

1900. aastal muudeti külakool Hanikase Ministeeriumikooliks. Orava vald (vallavanem Michelson) ehitas 1901. aastal koolile uue puust koolihoone, millele on hiljem peale ja juurde ehitatud. Kool oli kaheklassiline, milles oli 5 jaoskonda (õppeaastat). Algselt oli õpilasi vähe, põhiliselt poisid. Mõne aasta pärast oli õpilasi juba 134 ümber, õpetajaid oli kolm (Eichenbaum Andrei, Varkel Sofia, Puusepp Friedrich). Hiljem töötasid õpetajana veel Paul ja Ludmilla Listakinid, Paul Meister, Tsirk, Natalja Urgard, Elisabeth Bund, Johannes Palits. Kooli ruumid olid halva valgustusega, külmad. Vanemate viletsa majandusliku olukorra tõttu langes õpilasi koolist välja. Õpetus koolis toimus vene keeles I-III jaoskonnani (klassini) võisid õpilased rääkida eesti keelt. IV-V jaoskonna õpilased pidid rääkima vene keeles. Kes nädala sees oli rääkinud eesti keelt sai laupäeval järgmise nädala esmaspäevaks pähe õppida pika venekeelse laulu.

Kehalise kasvatuse tunnid olid ainult poistele, tüdrukud tegid sel ajal käsitööd. Karistuseks pidi õpilane põlvili nurka laskuma. Korrarikkujad saadeti nurka sõnadega "Na kaleni"

Eksamid toimusid vene keeles viiendas klassis ja kestsid kaks nädalat.

Ministeeriumikooli inspektor oli rahvuselt venelane.

Tolleaegset koolielu häiris I Maailmasõda 1917.a.revolutsioon ja 1918.a.saksa okupatsioon. Toiduainete puuduse tõttu pidid paljud õppimisest loobuma. Mõrvati õpetajad Eichenbaum ja Palits kui rahva revolutsioonile ässitajad.

Hanikase 6-klassiline Algkool

1919.a. muudeti kool 6-kl.algkooliks. Kooli peremeheks oli Orava vallavalitsus. Õppetöö toimus eesti keeles. Hakati õpilasi toitlustama. Lapsevanemad käisid järjekorras kooli kokale abiks toitu valmistama. Toiduained tõi samal päeval kokaabiks olev lapsevanem. Mingit ladu koolil ei olnud. Anti ka toetust, põhiliselt pastelde näol.

Talve perioodil töötas ka internaat, kus oli kuni 80 õpilast. Õpetajatele internaadis kasvatamise eest tasu ei makstud. Voodid koos pesuga toodi kodunt. Koridoris seina ääres olid puust kastid, kus oli internaadi õpilaste toit. Samas kastiäärel istudes ka söödi.

Algkoolis hakati tähelepanu pöörama ka õpilaste klassivälisele tegevusele. Moodustati koorid, orkestrid, õpetati näidendeid. 1926.a. korraldatud vabaõhu kevadpeol sissetulek oli nii suur, et sellega sai korraldada ekskursiooni Tallinnasse.