ORAVA KOOLI ÕPPEKAVA  

Kehtib alates 01.09.2017 Dir kk nr 1-3/57 31.08.217

I ÜLDOSA

1.     Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted

2.     Pädevused

3.     Õppe ja kasvatuse korralduse alused

4.     Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

5.     Hindamise korraldus

6.     Õpilaste juhendamise ja haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

7.     Karjääriteenuste korraldus

8.     Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

9.     Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord 

I ÜLDOSA

1.     Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted

(1) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

(2) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.                                                        (3) Orava kool on kodukohas õpilaste  võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda positiivse ellusuhtumisega inimeseks, kes väärtustab mitmekülgset haridust, suudab teha valikuid ning oma tegude eest vastutada.

(4) Kool aitab kaasa väärtushoiakute kujunemise. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Koolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

(5) Orava Kooli põhiväärtused on ausus, hoolivus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu, paindlikkus ja sallivus.            (6) Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks.               

(7) Orava kooli õppekasvatustöö põhieesmärk on aidata õpilasel kujuneda haritud ja elus toime tulevaks isiksuseks, kes oskab ning mõistab vajadust õppida ja tööd teha; mõtleb loovalt ja loogiliselt, ka kriitiliselt; suudab iseseisvalt teha valikuid, otsustada ja vastutust kanda; oskab suhelda, käitub tolerantselt ja olukorrale vastavalt ning sobivalt; peab lugu oma kodust, koolist ja vallast; austab, kannab edasi ja arendab kodukoha kultuuri ja traditsioone. 

(8) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.                                  (9) Orava kooli mission on kaasaegne ja turvaline õpikeskkond; õpilase individuaalsuse arvestamine, kodukoha ja paikkonna kultuuriloo väärtustamine; tervisliku eluviisi kujundamine; sotsiaalsete suhtlemisnormide kujundamine.

 

2.     Pädevused

(1) Pädevus on asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.

 

2.1.     Üldpädevused

(1) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja

kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

(2) Üldpädevused on:

1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste made ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;

2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;

6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

2.2       Valdkonnapädevused ja õppeainepädevused

(1) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.

(2) Riiklikus õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:

1) keel ja kirjandus;

2) võõrkeeled;

3) matemaatika;

4) loodusained;

5) sotsiaalained;

6) kunstiained;

7) tehnoloogia;

8) kehaline kasvatus.

(3) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt kooli õppekava ainekavades. Ainekavades esitatakse kooliastmete õpitulemused ja õpitulemused õppeteemade läbimisel.Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet.

 

 

2.3.     I kooliastmes taotletavad pädevused

(1) Esimese kooliastme lõpus õpilane:

1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;

3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;

5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;

6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;

7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates

eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;

8) käitub loodust hoidvalt;

9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;

10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;

11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;

12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast

eneseväljendusest ja tegevusest;

13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;

14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;

15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.

 

 

2.4.     Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

(1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga,

turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks.

(2) Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:

1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;

2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;

3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;

4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;

5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja

väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;

6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

(3) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

(4) Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

 

 

2.5.     II kooliastmes taotletavad pädevused

(1) Teise kooliastme lõpus õpilane:

1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;

2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid

õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse

eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;

4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;

5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;

7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;

8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;

9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida

loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;

10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;

12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;

13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete

ohtlikkusest;

15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

 

 

2.6.     Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

(1) Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate

õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;

2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;

3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;

4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

(2) Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka

jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

 

 

2.7.III kooliastmes taotletavad pädevused

(1) Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;

2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja

arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;

3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;

4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;

5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt

väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;

6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;

7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad

matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;

8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja

tegutseb loodust ja keskkonda säästes;

9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;

10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;

11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi

demokraatlikust arengust;

12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;

13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;

14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

 

 

2.8             Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

(1) Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda

vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele;

2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse

tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;

3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;

4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele,

eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;

5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;

6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

 

 

3.     Õppe ja kasvatuse korralduse alused      

(1) Õppe ja kasvatuse korralduses lähtutakse riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest.

(2) Õppe korraldamisel õpitakse kõiki õppeaineid kogu õppeaasta vältel; vajadusel kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde.

(3) Õppetöö toimub kõigis ainetes (va võõrkeeled ja võru keel) eesti keeles.

(4) Õppe ja kasvatuse ajakasutus:

1) Õppetunni pikkus on 45 minutit.

2) Erinevate õppevormide (õuesõpe, õppekäik, õppeekskursioon, muuseumiõpe jne) aeg võib varieeruda vastavalt vajadusele.

3) Projektõppe korraldust ja ajakasutust kirjeldatakse ainekavades.

3.1.           Lisatundide kasutamine õppekavas

(1) Lisaks kohustuslikele tundidele määratakse tunnijaotusplaaniga I kooliastmes kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes nelja nädalatunni kasutamine.

1) I kooliastmes on lisatundideks eesti keel, matemaatika, võru keel, loodusõpetus ja kehaline kasvatus.

2) II kooliastmes on lisatundideks matemaatika, eesti keel, inglise keel, vene keel, võru keel, ajalugu ja tööõpetus.

3) III kooliastmes on lisatundideks matemaatika, eesti keel, võru keel.

(2) Lisatundide valikul on lähtutud kooli arengukavast ning piirkondlikust eripärast.        

1)Vastavalt piirkondlikule eripärale ning kooli arengukavas kirjeldatud kooli tegevussuundadele (kodukoht ja paikkonna kultuurilugu – folkloorirühm, võru keel, rahvatants, muuseum, giidide õpe, koduloo uurimustööd), on igas kooliastmes võru keel, II kooliastmes on võõrkeelte osakaal suurem.                                                                               

 2) Eesti keele lisatundide eesmärk on süvendatud kordamine, kinnistamine, funktsionaalse lugemisoskuse arendamine, et teistes õppeainetes paremini hakkama saada.                                                   

(3) Lõimitud aineõppe kasutamiseks on I kooliastmes ühendatud kunst ja tööõpetus ning loodus- ja inimeseõpetus.

3.2.           Loovtöö korraldamine

(1) III kooliastmes korraldab 8. klassi õpilane uurimustöö.

1) Uurimustöö on eesti keele üleminekueksam.

2) Uurimustööd esitletakse kaitsmisel.

(3) Uurimustöö korraldamise juhendid kinnitab õppenõukogu.  

3.3.     Tunnijaotusplaan

 

 

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Õppeained

KT

L

1

2

3

KT

L

4

5

6

KT

L

7

8

9

Eesti keel

19

2

7

7

7

11

1

5

4

3

6

1

2

3

2

Kirjandus

-

-

-

-

-

4

-

-

2

2

6

-

2

2

2

Inglise keel

3

-

-

-

3

9

3

4

4

4

9

-

3

3

3

Vene keel

-

-

-

-

-

3

1

-

-

4

9

-

3

3

3

Võru keel

-

3

1

1

1

-

3

1

1

1

-

3

1

1

1

Matemaatika

10

2

4

5

4

13

2

5

5

5

13

2

5

5

5

Loodusõpetus

-

-

-

-

-

7

-

2

2

3

2

-

2

-

-

Loodus- ja inimeseõpetus

5

1

1

3

2

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Geograafia

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

5

-

2

1

2

Bioloogia

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

5

-

1

2

2

Keemia

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

4

-

-

2

2

Füüsika

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

4

-

-

2

2

Ajalugu

-

-

-

-

-

3

1

-

2

2

6

-

2

2

2

Inimeseõpetus

-

-

-

-

-

2

-

1

1

-

2

-

1

1

-

Ühiskonnaõpetus

-

-

-

-

-

1

-

-

-

1

2

-

-

-

2

Muusika

6

-

2

2

2

4

-

2

1

1

3

-

1

1

1

Kunst

-

-

-

-

-

3

-

1

1

1

3

-

1

1

1

Kunst ja tööõpetus

9

-

3

3

3

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Tööõpetus

-

-

-

-

-

5

1

2

2

2

5

-

2

2

1

Kehaline kasvatus

8

1

3

3

3

8

-

3

3

2

6

-

2

2

2

Kokku

 

10

21

24

25

 

10

26

28

31

 

4

30

33

33

 

3.4.     Läbivad teemad

 (1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu

vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

(2) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,

vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning

väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

(3) Läbivate teemade käsitlemine:

1) õpikeskkonna korraldus – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel

arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

2) aineõpe – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.

3) valikainete valik – kultuuriline identiteet (võru keel, eesti keel), teabekeskkond (võõrkeeled), tehnoloogia ja innovatsioon (tööõpetus, matemaatika).

4) läbivatest teemadest lähtuv või õppeaineid lõimiv loovtöö – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

5) korraldada võimaluse korral koostööd vallavalitsuse ja volikoguga, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaleda maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

(4) Läbivad teemad üldtööplaanis:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine:

Lastevanemate töökohtade ja kohalike asutuste külastamine;

Õpimapi koostamine;

Ainealased projektid;

Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti omaloomingu-konkursid;

Haridus- ja infomesside külastamine;

Kutsenõustamine „Rajaleidja“ karjäärinõustaja poolt;

Vilistlastega kohtumine erinevate elukutsetega tutvumiseks;

„Tagasi kooli“ projektis osalemine;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng:

Projekt „Tere, kevad“;

Matkamäng VVV;

Matkad ja õppeekskursioonid;

Prügipäev;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus:

Koostöö MTÜ-dega;

Koostöö Piiriveere Liidriga;

Vilistlaste kaasamine;

4) kultuuriline identiteet:

Koolimuuseumi kaasamine õppetöösse;

Kodu-uurimuslikud tööd;

Kooli vilistlaste kokkutulekud;

Folkloori- ja rahvatantsuringide tegevus;

Riiklike ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine;

Matkad koduvallas;

Koostöö Piusa Külastuskeskusega;

5) teabekeskkond:

Kaastööd valla ajalehele Valgus;

6) tehnoloogia ja innovatsioon:

Kaasaegsete õppevahendite soetamine;

Miksikese teenuste kasutamine, Pranglimine;

7) tervis ja ohutus:

10. eluaastast jalgratturilubade väljaandmiseks õppuse ja eksami korraldamine;

Evakueerimise õppused 2 korda õppeaastas;

Ujumisõpetus 2. klassile;

III kooliastmes seksuaalkasvatuse ja narkoennetuse loengud;

8) väärtused ja kõlblus:

Kooli väärtuste selitamine;

Meie klassi väärtused;

Isamaaline kasvatus.

3.5.Lõimingu põhimõtted

(1) Ainetevaheline lõimimine on kirjeldatud ainekavades.

1) Ainetevahelist lõimimist kasutatakse eri õppevormides.

2) Ainetevahelist lõimimist kirjeldatakse täpsemalt õpetajate töökavades.

3) Töökavade koostamisel kaasatakse võimalusel erinevate ainete õpetajaid.

(2) Kaks korda õppeaastas korraldatakse ülekooliline teemapäev, kus kõikides tundides käsitletakse ainet valitud teemast lähtuvalt.

1) Teema valitakse õppeaasta alguses.

2) Teemavaliku aluseks on kooli tegevussuunad ja läbivad teemad.

(3) Õppeainete lõimimist kasutatakse III kooliastme loovtöödes.

4.     Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

(1) Klassi- ja aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.                                                                   

(2) Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.                                                                                                                              

(3) Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.                      

(4) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool võimaldab vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.  (5) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.                                                                 

(6) Õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest teavitab aineõpetaja õpilast õppeveerandi algul. Planeeritavatest üritustest teavitab õpilast klassijuhataja. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.                                                                                    (7) Õpilane ja vanem saavad teavet  õpilasele kohalduva osa kohta kooli päevakavast kooli veebilehelt.                          (8) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinneteste-kooli kaudu.                                                             

(9) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on direktor kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

 

5.     Hindamise korraldus

5.1.     Hindamine

(1) Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
3) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.                                        (2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

(3) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.         

(4) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

 

5.2.Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.             

 (2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste, kooli väärtuste ning heade tavadega.                                                                                                 

(3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.   

 (4) Teemasid kokkuvõtva kirjaliku testi, kontrolltöö jms lõppu kirjutab õpetaja tagasiside õpilase arengu kohta võrreldes tema varasemate saavutustega. 

 (5) Kujundava hindamise ühe vahendina kasutatakse õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab kirjalikke töid, tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimapp koostatakse ainepõhiselt. Õpimapi koostamist korraldab aineõpetaja. Klassijuhataja ja lapsevanem tutvuvad õpimappidega vastavalt vajadusele.

 

5.3.Hindamisest teavitamine


(1) Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest.

(2) Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.

(4) Aineõpetaja kannab hinded e-kooli.

(5) Kooli hindamise kord avalikustatakse kooli veebilehel kool.orava.ee 
(6) Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

 

 

5.4.Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

(2) Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.                                                                                                       (3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.                                                        

(4)Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid.                                                                                

(5) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase arengu, käitumise ja hoolsuse kohta vähemalt kaks korda õppeaastas (novembris ja aprillis). 1. klassi õpilasele antakse kirjalikult kokkuvõttev sõnaline hinnang iga õppeveerandi lõpul.                                                               

 (6) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.                                                                                                            

 (7) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

 

5.5.Järelõppe ja järelevastamise korraldus

 

(1) Järelõppe eesmärk on õpilaste poolt õigeaegselt tegemata või ebaõnnestunud tööde uuesti sooritamise võimaldamine tundidevälisel ajal.

1) Järelõppe tunnid toimuvad vastavalt direktori koostatud järelõppe plaanile või kokkuleppel aineõpetajaga.

2) Järelõppe plaani kinnitab kooli direktor trimestri alguses.

3) Õpilane läbib enne ebaõnnestunud töö uuesti sooritamist aineõpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni.

(2) Koolist puudunud õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal,

üldjuhul on vastamise tähtaeg 10 õppepäeva, arvestades alates õpilase koolitulemise

päevast. Hinne märgitakse e-kooli.

(3) Mitterahuldavalt täidetud hinnatava ülesande võib õpilane teist korda täita õpetajaga

kokkulepitud ajal:

1.-4. klassis 5 õppepäeva jooksul hinde saamise päevast.

5.-9. klassis 10 õppepäeva jooksul hinde saamise päevast.

1) Järeltöö hinne kantakse e-kooli. Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse mõlemat hinnet.

2) Kui õpilane puudub järeltöö sooritamise ajal mõjuval põhjusel, lepitakse aineõpetajaga

kokku uus järeltöö aeg.

3) Tähtajaks järelvastamata või tegemata töö hinnatakse hindega 1 “nõrk”

(4) Kokkuleppel õpetajaga on lubatud uuesti vastata ka “rahuldavale” ja “heale” sooritatud töid ainult 1 kord 10 õppepäeva jooksul.

(5) Õpilasele, kelle trimestrihinne jäi pikemaajalise põhjendatud puudumise tõttu välja panemata (puudunud haiguse tõttu 50% õppetundidest), antakse võimalus tegemata ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal järgmise õppeveerandi jooksul. Õppeaine trimestrihinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.

(6) Järelvastamisele kuuluvad kõik “puudulikud” ja “nõrgad” hinded , sealhulgas tunnikontrollid, kodused tööd, tunni kirjalikud tööd ja suulised vastamised.

(7) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine

(spikerdamine) õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega 1”nõrk”. Nimetatud juhul otsustab järelvastamise õpetaja, lähtudes töö algul õpilasele esitatud nõuetest ja kokkulepetest.

(8) Mitterahuldavate veerandihinnete korral on õpilane kohustatud täitma talle õppenõukogu poolt määratud ja direktori käskkirjaga kinnitatud õpiabi meetmeid.

 

 

5.6.Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:                                                                     

1) Suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kooli põhiväärtusi ning täitma kooli kodukorra nõudeid;                                                                                                

2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.                                                           

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekavast, kooli põhiväärtustest ning kooli kodukorra täitmisest.                                                                                                         1) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide ning kooli põhiväärtuste järgimine.                                                                 

2) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
3) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».                                                                                                                        

(3) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta vähemalt kaks korda õppeaastas (novembris ja aprillis). 1. klassi õpilasele antakse kirjalikult kokkuvõttev sõnaline hinnang iga õppeveerandi lõpul.      

                                                                                                             

5.7.Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine.

(1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks. Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi- ja aastahinne.

(2) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib trimesrti lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise trimestri lõpul trimestrihinne välja kahe eelnenud trimestri jooksul saadud hinnete alusel.                                                            

(3) Õpilast ja vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest.                                                  (4) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestrihinne jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk”.                                                   

 (5) Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik” või „nõrk” või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.                                                                                                                                     

(6) Aastahinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.                                                                                             

(7) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” . Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.       

 (8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” , täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.                                                        

 (9) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” . Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.                                                                                                                 

 (10) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.                                     

 (11) Lõigetes 6 ja 10 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

 

5.8.Põhikooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud uurimustöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.                                                                                                                                (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.                                                                                                                   

(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.                             (4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus koolis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.                                                                                                                 (5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.                              

 (6) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.

 

6. Õpilaste juhendamise ja haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

6.1.     Haridusliku erivajadusega õpilane

(1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või eesti keele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.                                                     (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.                                             (3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.

 

 

6.2.     Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine

(1) Koolis rakendatakse haridusliku erivajadusega (edaspidi HEV) õpilaste arengu toetamiseks järgmisi meetmeid: tugispetsialistide teenused, individuaalse õppekava rakendamine, lihtsustatud õppekava rakendamine, toimetulekuõppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpiabirühm, järeleaitamine, õppenõustamiskeskuse teenus, nõustamiskomisjon, arenguvestlus.                                                                                           (2) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on HEV õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi HEV õpilase õppe koordineerija).                                                                   

 (3) HEV õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.                                                                                                                        

 1) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.                                                                                               

2) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.                                                                 

 3) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab HEV õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.                                                                 

4) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse HEV õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.                                     

(4) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab kool õpilase üleviimist HEV õpilaste klassi, õppe korraldamist põhikooli lihtsustatud või toimetuleku riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.                                                                        

(5) Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab HEV õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.                                                              

 (6) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.

6.3.     Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid

(1) Hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis põhiharidust omandavatele õpilastele moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
1) õpiabirühmi õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
2) klasse käitumisprobleemidega õpilastele;
5) klasse õpiraskustega õpilastele;
6) klasse lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;
7) klasse tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele;
8) klasse liitpuuetega õpilastele;
9) klasse toimetulekuõppel olevatele õpilastele;
10) klasse õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis;               

(2) Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka HEV õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.                                                                                                 

(3) Kahest või kolmest HEV õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.                                                                                                               

(4) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet.                                     

(5) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. HEV õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.                                                                              

(6) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule.                                                                   

1) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse.                                                                                                                            

 2) Lisaõppe kestus on üks õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses, millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga.                               

 3) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ja vanema soove ja vajadusi ning kooli võimalusi.  

 

7.     Karjääriteenuste korraldus

(1) Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.                     

(2) Koolis rakendatakse haridusliku karjääriteenuste korraldamiseks järgmisi meetmeid:

1)     Karjäärinõustamine koostöös Innove “Rajaleidja” karjäärinõustajaga.

2)     Õppeekskursioonid/ õppekäigud.

3)     Lastevanemate töökohtade külastamine.

4)     Vilistlastega kohtumine, koostöö vilistlasnõukoguga.

5)     Osalemine “Tagasi kooli” projektis.

6)     Ühiskonnaõpetuse tundides tööseadusandluse, tööturu, karjääri planeerimise käsitlemine.

7)     Läbiv teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”.                                                        

(3) Karjääriteenuste korraldamiseks nimetab direktor koolis karjääriinfo eest vastutava isiku.

 

8.     Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

(1) Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli (sealhulgas projekt-, õues-ja muuseumiõpe ning ekskursioonid ja õppekäigud).                                                                                                                             

 (2) Aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.                           

 (3) Töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavaid õppevahendeid, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.                                                                                                                             

 (4) Aineõpetaja töökavad on vormistatud kalenderplaanina kuupäevaliselt vähemalt nädalase täpsusega. Töökava vorm ei pea olema erinevates ainetes ühtemoodi. Eelistatum on tabelivorm, mis on ka arvutis paremini teostatav ja õpetajale ülevaatlikum.                           

 (5) Töökavas on õppesisu liigendatud õppeteemade järgi. Töökava struktuuris peavad olema välja toodud läbivad teemad ja lõimumine.                                                                                    

(6) Töökava esitatakse üldjuhul direktorile kinnitamiseks 15. septembriks, II poolaasta töökava 15. jaanuariks, soovitavalt elektrooniliselt.                                                                              

 (7) Töökava esitatakse igal aastal uuesti, kui õpetaja alustab õpetamist uue õppekomplektiga.

 

9.     Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

(1) Riikliku õppekava alusel koostab põhikool kooli õppekava. Kooli õppekava on põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.                                                                                 

(2) Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.                                                                                                                                        

(3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab põhikooli direktor. Kooli õppekava kinnitab direktor.                                                              

(4) Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 


II AINEKAVAD

 

Ainekavad on lisatud ainevaldkondade kaupa.